Anniversary of Tartu Peace Treaty

Tartu rahu aastapäev: Eesti riikluse sünnitunnistus

Tartu rahu aastapäev, mida tähistatakse igal aastal 2. veebruaril, on üks Eesti ajaloo kõige märgilisemaid ja sügavama tähendusega tähtpäevi. See ei ole lihtsalt meenutus ühest diplomaatilisest sündmusest, vaid seda peetakse õigustatult Eesti Vabariigi "sünnitunnistuseks". 1920. aasta 2. veebruari varahommikul kell 00.45 Tartus allkirjastatud rahuleping lõpetas Vabadussõja, mis oli kestnud üle aasta ning nõudnud tuhandeid ohvreid, kuid taganud eestlastele õiguse ise oma saatuse üle otsustada.

See päev sümboliseerib väikese rahva uskumatut sitkust ja diplomaatilist tarkust. Pärast sajanditepikkust võõrvõimude all olemist suutis Eesti mitte ainult sõjaliselt vastu seista suurriigile, vaid sundida Nõukogude Venemaad tunnustama Eesti iseseisvust "ilmtingimata" ja "igaveseks". Jaan Poska, Eesti delegatsiooni juht, lausus pärast lepingu allkirjastamist prohvetlikud sõnad: "Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos, sest täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust." See lause kajab vastu ka tänapäeval, meenutades meile vabaduse hinda ja väärtust.

Tänapäeva Eestis on Tartu rahu aastapäev pühalik ja väärikas aeg, mil vaadatakse tagasi riigi rajajate pärandile. See ei ole kärarikas pidupäev, vaid pigem süvenemise ja tänulikkuse hetk. See kinnitab Eesti riigi õiguslikku järjepidevust – põhimõtet, et Eesti riik ei lakanud olemast ka okupatsiooniaastatel, sest Tartu rahu on rahvusvaheliselt kehtiv dokument, mis pani aluse meie riiklusele de jure.

Millal tähistatakse Tartu rahu aastapäeva aastal 2026?

Tartu rahu aastapäev on Eestis kindla kuupäevaga tähtpäev, mis langeb alati 2. veebruarile.

Aastal 2026 tähistatakse seda olulist sündmust järgmiselt:

• Kuupäev: February 2, 2026
• Nädalapäev: Monday
• Aeg sündmuseni: Täna on 31. detsember 2025 ja selle mälestuspäevani on jäänud täpselt 30 päeva.

Kuna 2026. aasta ei ole liigaasta, on ootusperiood selge ja konkreetne. Erinevalt liikuvatest pühadest (nagu ülestõusmispühad või vastlapäev), on Tartu rahu aastapäev kindlalt ankurdatud veebruari algusesse, tähistades talvist aega, mil 1920. aastal Tartus Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) asuvas majas ajalugu tehti.

Ajalooline taust: Tee iseseisvuse kinnitamiseni

Selleks, et mõista Tartu rahu tähtsust, peab vaatama tagasi 1918. aasta sündmustele. Eesti kuulutas end iseseisvaks 24. veebruaril 1918, vahetult enne Saksa okupatsiooni algust. Kui Saksa väed 1918. aasta novembris pärast I maailmasõja lõppu lahkusid, tungisid Nõukogude Vene väed Eestisse, eesmärgiga taastada kontroll endiste Vene impeeriumi alade üle. Algas Vabadussõda.

Vabadussõda oli Eesti rahva jaoks eksistentsiaalne võitlus. Vaatamata esialgsele taganemisele suutis Eesti sõjavägi koos vabatahtlike ja liitlastega (eriti Briti laevastiku ja Soome vabatahtlike abiga) rindejoone Eestist välja tõrjuda. 1919. aasta lõpuks oli selge, et kumbki pool ei suuda saavutada täielikku sõjalist võitu ilma kurnavate lisakaotusteta.

Läbirääkimised algasid 1919. aasta detsembris Tartus. Eesti delegatsiooni juhtis karismaatiline ja kogenud riigimees Jaan Poska, liikmeteks olid Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ja kindralmajor Jaan Soots. Venemaa poolelt juhtis delegatsiooni Adolf Joffe. Läbirääkimised olid pingelised ja kestsid nädalaid, kusjuures rindejoonel jätkus samal ajal verine võitlus, et saavutada parem positsioon diplomaatilisel laual.

Lõpuks, 2. veebruaril 1920, kirjutati alla lepingule, mille esimene artikkel lõpetas sõjaseisukorra ja teine artikkel sisaldas kuulsat tunnustust: "Venemaa tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta."

Lepingu peamised tingimused ja sätted

Tartu rahu ei olnud ainult sümboolne dokument, vaid sisaldas väga konkreetseid ja Eestile kasulikke punkte, mis aitasid noorel riigil jalad alla saada:

1. Piiride määramine: Lepinguga pandi paika Eesti ja Venemaa vaheline piir. See hõlmas alasid, mis on praegusest kontrolljoonest veidi idapoolsemad (sh Petserimaa ja Narva-tagused alad). Kuigi pärast II maailmasõda muutis Nõukogude võim neid piire ükspoolselt, lähtub Eesti Vabariik ametlikult siiani Tartu rahu piiridest.
2. Kulla ja vara tagastamine: Venemaa nõustus maksma Eestile 15 miljonit kuldrubla (Eesti osa endise Vene impeeriumi kullavarust). See kuld sai aluseks Eesti oma valuuta, Eesti marga ja hiljem krooni loomisele.
3. Vara restitutsioon: Venemaa kohustus tagastama Eestist maailmasõja käigus evakueeritud varad. Kõige märkimisväärsem oli Tartu Ülikooli varade, sealhulgas raamatukogu ja arhiivide tagastamine.
4. Võlgadest vabastamine: Eesti vabastati kõigist kohustustest seoses Venemaa välisvõlgadega.
5. Optantide õigused: Leping andis Venemaal elavatele eestlastele õiguse taotleda Eesti kodakondsust ja asuda ümber Eestisse (opteerumine). Kümned tuhanded eestlased kasutasid seda võimalust, et naasta kodumaale.

Tähtsus tänapäeva Eestis

Tartu rahu tähendus on aastakümnete jooksul vaid kasvanud. Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) oli Tartu rahu mainimine ametlikult keelatud või moonutatud, sest see tõestas, et Nõukogude Liit oli rikkunud omaenda antud "igavest" lubadust. Just seetõttu muutus Tartu rahu sümboliks vastupanule ja lootusele.

Tänapäeval on see päev oluline kolmel põhjusel:

Esiteks: Õiguslik järjepidevus. Eesti riik ei tekkinud 1991. aastal tühjale kohale, vaid taastas oma iseseisvuse 1918. aastal loodud riigi põhjal. Tartu rahu on selle järjepidevuse nurgakivi. Teiseks: Diplomaatia võit. See meenutab meile, et ka väike riik võib saavutada suuri asju targa diplomaatia ja vankumatu tahtega. Jaan Poska ja tema meeskonna töö on eeskujuks kõigile Eesti diplomaatidele. Kolmandaks: Julgeolek. Arvestades praegust geopoliitilist olukorda ja pingeid Venemaaga, on Tartu rahu meeldetuletus rahvusvahelise õiguse ja lepingute tähtsusest. See on argument, mida Eesti kasutab oma suveräänsuse kaitsmisel rahvusvahelisel areenil.

Kuidas seda päeva tähistatakse?

Tartu rahu aastapäev on Eestis riiklik tähtpäev, kuid mitte puhkepäev. See tähendab, et elu läheb oma tavapärast rada, kuid päeva tähistatakse mitmete pidulike ja harivate sündmustega.

Ametlikud tseremooniad

Kõige olulisemad sündmused toimuvad tavaliselt Tartus ja Tallinnas.

• Tartus: Kuna leping sõlmiti Tartus, on see linn tähistamise keskpunkt. Toimuvad pärgade asetamised Vabadussõja mälestussamba (Kalevipoeg) juurde. Tihti peetakse kõnesid Tartu rahu sõlmimise maja ees Vanemuise tänaval. Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajad on kohal auvahtkonnaga.
• Tallinnas: Riigijuhid, sealhulgas president ja peaminister, esinevad tihti avalduste või kõnedega. Toimuvad mälestushetked Vabadussõja võidusamba jalamil Vabaduse väljakul.

Lipupäev

1. veebruar on Eestis üks ametlikest lipupäevadest. See tähendab, et kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud on kohustatud heiskama Eesti lipu. Ka eraisikutel on tungivalt soovitatav lipp heisata, et avaldada austust riigi ajaloole. Sinimustvalged lipud talvises maastikus loovad piduliku ja ühtse atmosfärre.

Kultuuri- ja haridussündmused

Kuna tegemist on koolipäevaga, pühendatakse paljudes Eesti koolides ajalootunnid Tartu rahule. Õpilastele räägitakse läbirääkimiste käigust, Jaan Poskast ja sellest, miks see leping oli oluline. Muuseumid, eriti Eesti Rahva Muuseum (ERM) Tartus ja Eesti Sõjamuuseum Viimsis, korraldavad sageli teemapäevi või näitusi.

Tartu linnas on tavaks saanud ka avalikud loengud ja arutelud, kus ajaloolased ja poliitikavaatlejad analüüsivad lepingu tähendust tänapäeva kontekstis.

Traditsioonid ja kombed

Erinevalt jaanipäevast või jõuludest ei ole Tartu rahu aastapäeval spetsiifilisi toidutraditsioone või rahvakombeid. See on pigem "intellektuaalne" ja "isamaaline" tähtpäev.

• Mälestusküünlad: Paljud inimesed süütavad õhtul aknalaual küünla, et mälestada neid, kes langesid Vabadussõjas.
• Ajalooga tutvumine: On tavaks saanud, et sel päeval loetakse meediast või raamatutest meenutusi 1920. aasta sündmustest. Eesti Televisioon (ETV) näitab tavaliselt sel päeval dokumentaalfilme või ajaloolisi saateid.
• Külastused mälestusmärkide juurde: Inimesed viivad lilli ja küünlaid kohalikele Vabadussõja mälestussammastele, mida leidub peaaegu igas Eesti kihelkonnakeskuses.

Praktiline teave külastajatele ja välismaalastele

Kui viibite Eestis February 2, 2026, on siin mõned asjad, mida silmas pidada:

1. Kõik on avatud: Kuna see ei ole riigipüha (puhkepäev), töötavad poed, pangad, muuseumid ja restoranid tavapäraste lahtiolekuaegade alusel. Ühistransport sõidab argipäevase graafiku järgi.
2. Külastage Tartut: Kui soovite kogeda päeva tõelist vaimu, sõitke Tartusse. Tartu rahu sõlmimise maja (Vanemuise 35) on tähistatud mälestustahvliga. Samuti on Tartu Ülikooli muuseumis ja ERM-is sageli väljas originaaldokumendid või nendega seotud eksponaadid.
3. Riietuge soojalt: Veebruari algus on Eestis tavaliselt üks külmemaid aegu. Temperatuurid võivad langeda kuni -15°C või madalamale ning sageli puhub lõikav tuul. Kui plaanite osaleda välistseremooniatel (näiteks pärgade asetamisel), veenduge, et teil on soojad riided ja kindad.
4. Käitumine: Tseremooniad on vaoshoitud ja väärikad. See ei ole karnevali tüüpi tähistamine. Sobiv on vaikne jälgimine ja austuse avaldamine.
5. Keel: Kuigi sündmused on eestikeelsed, on ajaloomuuseumides teave saadaval ka inglise keeles. Eestlased on üldiselt meelitatud, kui välismaalased tunnevad huvi nende ajaloo nii olulise hetke vastu.

Tartu rahu ja tänapäeva piirivaidlus

Oluline on teada, et Tartu rahu teema on Eestis endiselt poliitiliselt aktuaalne seoses piirilepinguga Venemaaga. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal tekkis küsimus, kus kulgeb piir. Tartu rahuga määratud piir on idapoolsem kui praegune ajutine kontrolljoon. Eesti ametlik seisukoht on, et Tartu rahu kehtib endiselt kõikides punktides, sealhulgas piiri osas, samas kui Venemaa leiab, et leping kaotas kehtivuse Nõukogude Liiduga liitmisel 1940. aastal. See nüanss lisab igale aastapäevale ka teatava poliitilise laengu, mida võib märgata sel päeval ilmuvates arvamusartiklites.

Kas see on riigipüha?

Ei, Tartu rahu aastapäev ei ole riigipüha selles tähenduses, et see oleks töövaba päev.

• Tööpäev: Koolid, kontorid ja tehased töötavad tavapäraselt.
• Poed ja teenused: Kaubanduskeskused ja teenindusasutused on avatud.
• Lühendatud tööpäev: Erinevalt uusaastast, Eesti Vabariigi aastapäevast (24. veebruar), võidupühast ja jõuludest, ei ole Tartu rahu aastapäevale eelnev tööpäev seadusega lühendatud.

Siiski on see riiklik tähtpäev ja lipupäev. Eesti seadusandluses eristatakse riigipühi (vabad päevad) ja riiklikke tähtpäevi (tähistatavad päevad, mis on tööpäevad). Tartu rahu kuulub uhkusega viimaste hulka, olles sissejuhatuseks veebruari lõpus toimuvale suurele iseseisvuspäeva tähistamisele.

Kokkuvõte

Tartu rahu aastapäev 2026. aastal on hetk, mil Eesti rahvas peatub, et meenutada oma riigi vundamenti. See on päev, mis ühendab ajaloolise trauma ja võiduka diplomaatia, andes tunnistust sellest, et õigus on tugevam kui jõud. Olgu see siis küünla süütamine Tartus, lipu heiskamine Tallinnas või lihtsalt hetkeline mõte Vabadussõjas võidelnutele – see päev kinnitab, et Eesti on ja jääb iseseisvaks riigiks, millel on selge ajalooline ja õiguslik alus.

Külastajale pakub see päev haruldast sissevaadet Eesti hinge – rahvasse, kes väärtustab oma lepinguid, oma piire ja oma rasketel aegadel kätte võidetud vabadust. Veebruari külm tuul ja sinimustvalged lipud loovad atmosfääri, mis on ühtaegu karge ja soe, täpselt nagu Eesti rahva iseloom.

Kui February 2, 2026 kätte jõuab, on möödunud 106 aastat sellest ööst, mil Jaan Poska pani sule paberile ja kinkis Eestile tuleviku. See on pärand